Perelepitus või pereteraapia?

Perelepituse ja pereteraapia näol on tegu kahe eraldiseisva meetodiga, mis keskenduvad perekonna heaolu parandamisele. Kuigi mõlemad aitavad lahendada konflikte ja toetavad suhtlemist pereliikmete vahel, erinevad need eesmärkide, protsessi ja kasutusvaldkonna poolest.

 

Perelepituse olemus ja eesmärk

Perelepituse eesmärk on toetada pereliikmeid saavutamaks kokkuleppeid ja praktilisi lahendusi peret tabanud keerulise olukorra puhul. Perelepitust kasutatakse peamiselt järgmistel juhtudel:

  • Lahutuste ja lahkuminekute korral, et vanemad jõuaksid kokkuleppele laste hooldusõiguse, suhtluskorra ja majanduslike küsimuste osas.
  • Perekonfliktide korral, kus pooled soovivad leida kompromisse ja taastada koostöövõime.

Perelepitaja roll on olla neutraalne vahendaja, kes aitab osapooltel rahumeelselt ja struktureeritult läbirääkimisi pidada. Lepituse käigus keskendutakse eelkõige:

  • Konkreetsete lahenduste leidmisele.
  • Tulevikku suunatud kokkulepete sõlmimisele.
  • Konfliktide vältimisele ja osapoolte vastastikuse mõistmise suurendamisele.

Perelepituse fookus ei ole minevikus toimunud sündmuste süvaanalüüsil, vaid praktiliste, töötavate ja konsensuslike lahenduste leidmisel. Lepituse eesmärgiks ei ole vanemate ära leppimine, vaid dialoogi loomine  lahkuminevate vanemate vahel, et tagada laste heaolu ja sõlmitud kokkulepete täitmine ka tulevikus.

 

Pereteraapia olemus ja eesmärk

Pereteraapia on teraapiavorm, mis tegeleb sügavamate ja keerukamate perekondlike suhetega seotud küsimustega. Selle eesmärk on parandada peresisest dünaamikat ja aidata pereliikmetel paremini mõista üksteise vajadusi, tundeid ja käitumist. Pereteraapiat kasutatakse näiteks:

  • Perekriiside lahendamisel, nagu lein, trauma või suured elumuutused.
  • Peresuhete parandamisel, kus esineb suhtlemisprobleeme, emotsionaalseid pingeid või sügavaid konflikte.
  • Isikliku või grupisisese arengu toetamisel, näiteks sõltuvusprobleemide või psüühikahäirete korral.

Pereterapeut töötab koos pereliikmetega, et:

  • Uurida peresüsteemi dünaamikaid.
  • Analüüsida käitumismustreid ja nende tagamaid.
  • Toetada emotsionaalset tervenemist ja eneseteadlikkust.

Pereteraapias käsitletakse konflikte ja probleeme sügavuti, sageli pöörates tähelepanu minevikusündmustele ja peresüsteemide mõjule, sealhulgas põlvkondadevahelistele suhetele.

 

Perelepituse ja pereteraapia peamised erinevused

 

Aspekt Perelepitus Pereteraapia
Eesmärk Praktiliste kokkulepete saavutamine. Suhete ja emotsionaalsete probleemide süvitsi lahendamine.
Fookus Tulevikule ja lahendustele orienteeritud. Minevikule ja emotsionaalsetele dünaamikatele keskendunud.
Spetsialisti roll Neutraalne vahendaja. Aktiivne nõustaja ja suhete analüüsija.
Kasutusvaldkond Lahutused, hooldusõigus, majanduslikud kokkulepped. Perekonfliktid, traumad, suhted, psüühikaprobleemid.
Protsessi iseloom Struktureeritud ja eesmärgipärane. Paindlik ja sügavuti minev.

 

Kumb valida?

 

Valik perelepituse ja pereteraapia vahel sõltub olukorrast ja eesmärkidest:

  • Kui pereliikmetel on vaja praktilisi kokkuleppeid (nt lahutuse või laste hooldamise küsimustes), on sobivaim perelepitus.
  • Kui probleemid on sügavamad, emotsionaalsemad ja vajavad pikaajalist tööd, on parem valida pereteraapia.

Kui soovid tulla perelepitusse või sul on küsimusi, pöördu julgesti info@anneliisfeenstra.com.