„Suurem osa maailmas asetleidvast vägivallast on tingitud lahendamata konfliktist – osapoolte eesmärkide kokkusobimatusest, mis ei ole lahendust leidnud.“

Nii arvab Dr Johan Galtung, Norra sotsioloog ja rahu- ja konfliktiuuringute distsipliini peamine asutaja ja rahvusvaheline lepitaja, kelle kõnet ma mõni aeg tagasi kuulama juhtusin.

Kuigi soovitan tungivalt kuulata kogu kõnet, sest ta on muuhulgas ka suurepärane esineja, tundsin et tahan teiega jagada mõnda tema mõtet.

Võimalikud sammud konflikti lahendamiseks

Galtungi sõnul on eriti keeruliste konfliktide puhul  esimese sammuna oluline lasta mõlemal poolel rääkida. Esialgu mitte küll omavahel, vaid kogenud konfliktivahendaja või kellegagi, kes suudab jääda empaatiliseks ja oskab küsida olulisi küsimusi. On hämmastav, kuidas Galtung näitab, et sisuliselt iga konflikti lahendamine, olgu see siis suur rahvusvaheline kokkupõrge või tavaline suhetealane tüli, järgib sama, lihtsat, kuid samas ka keerukat kolmeastmelist protsessi: 1) poolte huvide kaardistamine, 2) poolte eesmärkide legitimiseerimine ja 3) nende kokkuviimine (sildamine), arvestades legitiimseid eesmärke.

Kaardistamine

Kaardistamine on samm, kus uuritakse pooli ja nende eesmärke. Kes on konflikti osapooled? Mis on nende eesmärgid? Millised on nende eesmärkide omavahelised vastuolud? Aga ka seda, mis on nende seisukohtade sügavam sisu, milline on sügavam eesmärk nõudena vormistatud seisukoha taga? Sellest aru saamine ja selle teisele poolele arusaadavasse keelde tõlkimine on iga osava lepitaja üks olulisemaid tööriistu. Miks pool tahab just seda, mida ta tahab?

Eesmärkide legitimiseerimine

Järgmine samm konflikti lahendamiseks on eesmärkide legitimiseerimine. Rahvusvahelise konflikti või keeruka äriprobleemi korral võib legitimiseerimine taanduda selle tagamisele, et poolte eesmärkide elluviimine ei kujuta endast mõne seaduse, lepigu või inimõiguse rikkumist. Kuid iga konflikt on seotud ka millegi sügavamaga – inimeste põhivajadustega. Enne veel, kui jõuame seaduse või mistahes normi kaalumiseni, on meil kõigil vajadus jääda ellu, säilitada kehaline terviklikkus ja mõtte- ja isikuvabadused, mida konflikt, millesse oleme sattunud, võib mõnikord ohustada. Mistahes eesmärke, mis on vastuolus inimese põhivajadustega, tuleks loomulikult vältida. Leian aga, et peaaegu iga konflikti puhul leiame end just sarnasest olukorrast – me tunneme, et meie vajadusi, põhiväärtusi ja isegi meie identiteeti ohustatakse. Enamasti tunnevad nii mõlemad pooled. Selle valguse heitmine ja konflikti vastastikususe tajumine aitab meil probleemsituatsioonis oluliselt paremini navigeerida.

Sildamine

Kolmandat sammu – sildamist – võib kirjeldada kui katuse ehitamist, mis katab mõlema poole legitiimsed eesmärgid. Galtung tõi uskumatult kirjeldava näite abielupaarist, kelle huvid on aastate jooksul diametraalselt erinevaks muutunud. Pärast laste üles kasvatamist oli neil raske leida ühiseid eesmärke. Naine hakkas tegelema budismiga ja mees oli huvitatud ainult oma ärist. Lihtsa kompromissi pakkumine, et mees võiks ühes majanurgas tegeleda äri ja raamatupidamise ja naine teises budismi praktiseerimisega, poleks vastanud osapoolte sügavamatele huvidele – mõlemad soovisid tegelikult, et teine poolt pöörduks nende „usku“. Mees lootis, et naisel tekib huvi äri vastu ja naine, et mees hakkab mediteerima. Rakendades rohkelt loovust, pakkus Galtung lepitajana välja midagi huvitavamat ja üsna ebatraditsioonilist – budismile spetsiaiseerunud raamatupoe avamist, millesse mõlemad pooled panustavad 50% osakapitalist. Nädal hiljem olid mõlema poole eesmärgid üksteisele palju lähemal – naisel tekkis suur huvi raha vastu ja mees luges läbi oma esimese budistliku raamatu.

Tunded või vajadused?

Nagu Galtung märgib, on teiste osapoolte tundeid või arusaamu enamasti võimatu muuta, nii et võib-olla peab alustama lahendustega. Toimivad lahendused võivad kardinaalselt muuta osapoolte suhtumist teineteisesse. Kõik see peaks toimuma empaatia, vägivallatuse ja loovuse vaimus, leides uusi ja innovaatilisi viise kõigi vajaduste rahuldamiseks. Kuid veelgi olulisem on teise osapoole mõistmine, talle selgitamise võimaluse andmine. See võib avada ukse mõistmisele, et võib-olla on poolte eesmärk palju mõistlikum kui alguses arvati. Mõistmine omakorda eelduse selleks, et ka sinu tunne vastaspoole osas muutuda saaks.

Seega, järgmine kord konflikti sattudes proovige hetkeks unustada vastase eesmärkide ebamõistlikkus ja selgitada, kas olete vastase sügavamatest vajadustest aru saanud. Mida ta tegelikult tahab? Ja enne seda, mis seisab teie endi huvide taga? Mida te ise tekkinud olukorras saavutada soovite? Kas te olete lasknud teisel poolel oma emotsioone väljendada? Kas olete neid ise väljendada saanud?

Insprireeris: Breaking the Cycle of Violent Conflict with Johan Galtung – YouTube